Näitused


"Klassikud. Mait Summatavet" (07.12.2013 - 23.02.1014)

Näitus annab ülevaate eesti ühe pikema staažiga disaineri loomingust, kelle tööde hulka kuuluvad mitmed märkimisväärsed avalike ruumide interjöörilahendused, näituse- ja esemekujundused. Ta oli esimene kujundaja Nõukogude Liidus, kes avas oma personaalnäituse Moskva Kunstnike Keskmajas 1986. aastal just disainerina.

Summataveti loominguline tegevus sai alguse 1960. aastate keskel. 1964. aastal teostati koostöös Taevo Gansi ja Lembit Aljastega tema sgrafiitotehnikas seinamaal “Tuletõrjujad” Vabatahtlike Tuletõrjujate Ühingu koosolekute saali, 1966. aastal valmis tal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõputööna Narva Energeetikute klubi sisekujundus. Paralleelselt õpingutega osales ta mitmetel esemekujunduskonkurssidel ja tegi aktiivselt koostööd almanahhile “Kunst ja Kodu”.

Peale instituudi lõpetamist tegeles Summatavet mitmete suurte tellimustöödega, mis aitasid tal kujuneda üheks hinnatumaks sisekujundajaks ja disaineriks Eestis. Tema tööde hulka kuuluvad mitmed tuntud sisearhitektuursed lahendused: Hotell “Viru” numbritoad ja restoran (1967-1972); Tarbekunstimuuseum (1977-1980); Adamson-Ericu muuseum (1978-1983); teater “Ugala” (1978-1981); Tallinna Magdaleena polikliinik (1980-1982). Samuti on ta teinud hulgaliselt näitusekujundusi, millest kuulsaimad olid Nõukogude Liidu väljapaneku osa maailmanäitusel EXPO 1974 Spokane’is USA-s, ja mitmed näitused Jaapanis. Näitustesarja “Ruum ja Vorm“ kolmanda väljapaneku (1976) jaoks loodud polüfunktsionaalne baar-laud installeeriti 1979. aastal ühena vähestest näidetest täiendatud versioonis ENSV Kunstnike Liidu presidendi kabineti sisustuseks. 1992. aastast alates tegeles Summatavet pikka aega Eesti Panga erinevate ruumide sisearhitektuuri ja valguslahenduste väljatöötamisega.

Suuremate sisekujundusprojektide käigus on ta kavandanud ka näituste eksponeerimisinventari ja valgusteid, mis on tihti kasutust leidnud iseseisvate objektidena.

Mait Summataveti töid ja kujunduslahendusi vaadates on märgatav autori eriline huvi valguse liikumise vastu. Ta on olnud üks järjekindlamaid eesti valgustikujundajaid, kes on tegelenud mitte niivõrd valgustite, kuivõrd valguse kujundamisega. Tema otsingute meelisprobleemiks on eelkõige valguse peegeldumise juhtimine valgust mitteläbilaskvalt materjalilt. Aastatel 1966-2012 on ta välja töötanud üle 65 erineva valgusti prototüübi.

Summataveti töid iseloomustab peenususteni läbitöötatus ja praktilisus, korrastatud ja kindlasse rütmi asetatud terviklike lahenduste loomine.

Loomingulise väljundi kõrval on ta olnud aastaid seotud ka õppejõutööga, suunates oluliselt Eesti disainipildi kujunemist.

1977. aastal anti Summatavetile ENSV teenelise kunstniku ja 1987. aastal ENSV rahvakunstniku aunimetus, lisaks on ta pälvinud erinevaid sisekujundusalaseid preemiaid. 

Näitus on koostatud tihedas kuraatori ja autori koostöös. Näituse kuraatoriks on Kai Lobjakas, kujundaja Mait Summatavet.