Minu album:
Portselan kui materjal on ilmselt paljusid kaasaegseid keraamikuid oma võluga võrgutanud. Eesti keraamikud pole siinkohal mingiks erandiks.
Portselan võib olla kore või siidjas, seda saab vajadusel nugateravaks ihuda ja põletuseelselt pesta, rullida või vormi valada. Temast või temalt saab süüa ja juua, temaga võib end ehtida, aga teda võib kasutada ka elektritarvikutes ja elektroonikatööstuses, meditsiinis, masinaehituses ja kosmoses.
Pigem on raske leida valdkonda, kus portselan üleüldse kasutust ei leiaks, kui loetleda kohti, kuhu ta vägagi hästi sobib.
Pilguheit sellesse intiimsesse vormi, valguse ja värvi maailma ETDM-i galeriis 2011. aasta sügise hakul laseb aimata, et kunstnike poolt vaadates pole tegu vaid mööduva tuhinaga, vaid pigem ikka sügava ja tõsise kiindumusega muistsest Hiinast alguse saanud „valge kulla” voogu.
Vaatamata haprusele (ei talu üldjuhul lööke ja kukkumist), on portselan materjalina samas ka tugev ja vastupidav ning üsnagi hästi vormitav ning isegi värvitav.
Tänapäeva tehnoloogilised salanipid on võimaldanud luua veel ühe imelise uudismaterjali − kerafoli või keraflexi − mis leheks lahtirullituna on põletuseelselt veidi kumjas ja muditav, vajab kunstniku käes küll enne vormi saamist lühikest veevannis ligunemist, kuid pärast põletustsükli läbimist käitub nagu ehe portselan muistegi.
Näitusel on väljas nii ETDM-i kogudes talletatavat kui ka kunstnike enda omanduses olevat vara. Eksponeeritakse töid viieteistkümnelt kunstnikult: Maiju Altpere-Woodhead, Haja Eist, Merike Hallik, Jarõna Ilo, Anu Ivask, Pille Kaleviste, Karin Kalman, Raili Keiv, Ilse Lepikson, Aigi Orav, Rave Puhm, Kaie Pungas, Liisa Pähk, Leo Rohlin, Annika Teder.
Näituse kuraator: Airi Ligi