Näitused

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis metalli- ja ehtekunstniku Leida Ilo isikunäitust „Pea pilvedes, jalad maas“, mis avab Ilo unikaalloomingu eri tahke ja toob publiku ette viie kümnendi jooksul valminud tööd.
 
Leida Ilo (s 1943) on pika kunstnikutee jooksul kujundanud juveelitehasele ehis- ja tarbevorme, loonud peaehteid – näiteks Miss Estonia krooni (1990) – ja auhinnameeneid, lisaks mitmeid avaliku ruumi skulptuure. Neist tuntuimad on „Inimene liikuva ajuga“ (1976, Mustamäe haigla) ja Tallinna linnuvabriku viitskulptuur „Muna“ (1979). Leida Ilo on näitustel osalenud alates 1970. aastast, tema loomingut leidub mitme muuseumi kogudes Eestis, Saksamaal, Ungaris, Venemaal ja erakogudes Eestist Jaapanini.
Näitusel on eksponeeritud ainult Ilo unikaallooming – ligi 70 teost. Märkimisväärne ehtevalik on pärit ETDMi kogust, kuid esitletakse ka ehteid, monumentaalteoseid ja seinaplaate, mis on olnud pikalt kunstniku arhiivkogusse peidetud. Teoste kõrval näeb ka valikut Ilo arhiivimaterjale.
 
„Ma ei taotle kaasaegsust, mu tööd on ajatud,“ iseloomustab Leida Ilo ise oma loomingut. Seda kinnitab ka asjaolu, et tema ilmselt kõige tuntumad tööd – Juveelitehasele loodud lastelusikad „Koer“ ja „Jänes“ (1970) on tootmises tänapäevani ning eksponeeritud ETDMi püsinäitusel „Sissejuhatus Eesti disaini“. Pärast Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetamist (1970) Juveelitehases töötatud aega peab Ilo väga oluliseks oma kunstnikuks kujunemisel ja käekirja leidmisel. „Peakunstnik Liidia Elken julgustas ja soodustas näitustest osa võtma, seda me ka tegime,“ meenutab ta.
 
Alates 1976. aastast kuulub Ilo Kunstnike Liitu ja töötab vabakutselisena. „Ma ütlen ikka, et töö teeb ennast ise – kunstnikuna tunned, et millelegi on vaja vorm anda,“ räägib ta ja toob näiteks okaskrooni, mille tegemisel kasutas ta granaate, sest need olid olemas. „Hiljem juhtis üks kunstiteadlane tähelepanu sellele, et olen kroonil iga okka juurde pannud punase verepiisa – granaadi.“
 
Kroonid tõusevad Ilo loomingus selgelt esile. „Ma ei loo kunagi mõeldes sellele, et kes ehet kandma hakkab, muidu poleks see kroonide hulk ilmselt ka nii suur,“ ütleb ta.
Hetkel Ilo uute ehetega ei tööta, näituse ettevalmistuse kõrval tegeleb kunstnik taiji’ga ning loeb Betty Alveri, Juhan Viidingu, Artur Alliksaare luulet. „Ja olen aru saanud, kui oluline on see hetk,“ ütleb ta Alliksaarele viidates:
„Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu.
Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.“
 
Kuraator: Ketli Tiitsar
Kujundus: Helen Oja
Graafiline disain: Tuuli Aule