Minu album:
„Klassikute” sarja kuuenda näitusega klaasikunstnik Eino Mäeltist jätkab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum silmapaistvate eesti tarbekunstnike loomingu tutvustamist, millel on olnud oluline roll eesti rahvusliku tarbekunsti kujunemisel ja arenemisel.
Näitus annab ülevaate klaasikunstnik Eino Mäelti (s.1940) loometeest. Eksponeeritud on klaasvormid ja objektid alates aastast 1970. kuni käesoleva aastani.
Eino Mäeltist kujunes 1960.–1970. aastatel esimene eesti klaasikunstnik, kes viis ise ellu oma loomingulised ideed. Peale igapäevast kunstniku ja klaasipuhuja tööd tehases Tarbeklaas aastatel 1958–1991 katsetas ta uusi tehnoloogilisi võtteid, valades paksu klaasimassi monumentaalselt mõjuvatesse lihtsatesse geomeetrilistesse kujunditesse – risttahukatesse, kuupidesse, keradesse. Sulaklaasi sisse lisas ta värvilisest klaasist detaile, vööte, kuule jm. Lihvitud ja poleeritud klaastahukate välispindade kaudu aga lasi valguse liikuma klaasimassi sisse, mis lõi särama värvikad detailid.
1980. aastatel saab kunstniku inspiratsiooniallikaks põhjamaine karmiilmeline loodus, ajendades looma moodsajoonelisi ja selgete rütmidega teoseid, millesse oli lisatud ka kübeke looduse faktuure ja soojust.
Uue aastatuhande alguses kasutab Mäelt oma loomingus senisest enam sümboleid ja märke. Pöörleva ratta sümbolit on kunstnik korduvalt kasutanud, olles veendunud, et see märk võitleb kurjuse ja kadeduse vastu. Kunstnik tunneb huvi ajas ja ruumis kaugete asjade vastu, nagu kiilkirjas kivitahvlid, viikingipealikute hauad. Teda kutsuvad universumi avarused ja kauged planeedid.
Eino Mäelti viimased teosed on kui väikesed skulptuurid, mis on tõstetud dolomiidist või metallist alusele.
Kunstnik on täitnud ka hulgaliselt tellimustöid Tallinna, Tartu, Pärnu ja Kuressaare linnavalitsusele, luues temaatilisi klaasobjekte tähtpäevalisteks sündmusteks või väljapaistvate isikute autasustamiseks.
Eino Mäelti loominguline teekond kestab ja jätkuvalt püüab kunstnik valada klaasi leitud kirkaid hetki.