Minu album:
Näitused
Klassikud. Peeter Kuutma (10.10.2015 - 24.01.2016)
Eesti professionaalses tekstiilikunstiajaloos on Peeter Kuutma (s.1938) ainus meessoost kunstnik, kes on järjepidevalt tekstiiliga tegelenud ning sellele pühendunud ligi viiskümmend aastat, omades siinses kunstipildis ainulaadset positsiooni. Tema pikk loomeperiood hõlmab tegelemist nii trükikangaste ja vaibakunstiga kui ka interjöörilahenduste, näituste korraldamise ja õpetamisega. Eesti tekstiilikunstis eristub Peeter Kuutma selgelt just oma teemakäsitluste poolest – arhitektuursete motiivide kasutamine, sotsiaalsete muutuste tunnetamine, looduse mõjuvus ja selle muutuv valgus. Kuutma on tuntud geomeetrilise käsitluslaadi poolest, tema abstraktsed vaibad on ühtaegu dekoratiivsed, samas alati pingestatud kindla sõnumiga.
Tekstiiliõpingud ERKI-s lõpetas ta 1966. aastal, pärast mida alustas näitustel osalemist ning tööd kunstnikuna tekstiilivabrikus Punane Koit (1967–1987), kavandades paralleelselt ka Kunstitoodete Kombinaadile ARS. 1960.–1980. aastatel tegeles nii Kuutma trükitud, maalitud kui ka žakaarkangaste kavandamisega. Samal ajal algas kunstniku tihe koostöö sisearhitektidega, olles kaasatud mitmete sel ajal ümber kujundatud ja loodud avalike interjööride kujundusse üle Eesti. Tema kavandatud on näiteks tekstiilid restoranidele Gloria (1968), Rae (1970. aastad), Kevad (1973 ja 1980), Kalinka (1978), Kungla (1980), baarile Regatt (1979) jne, lavaeesriided Ugala teatrile (1981), Eesti Draamateatrile (1983), Vene Draamateatrile (1984) ning Endla Teatrile (1986). Vaipade kavandamisega alustas Peeter Kuutma 1970. aastate lõpus, olles keskendunud just põimetehnikale. Lisaks näitusetöödele jätkus selleski plaanis töö sisekujundajatega.
Monumentaalsete tellimustöödena valmisid 1980. aastatel Tallinna Postimaja nõupidamiste saali „Sidevaip“ (1985, 3x7m) ja Haljala Rahvamajas siiani eksponeeritud „Virumaa valgus“ (1988, 3x7m), 1995. aastal valmis Narva Linnavolikogu koosolekute ruumi „Narva – mälestuste linn“ (2x5m). Riigi esindushoonete suuremahuliste renoveerimisprojektide tarvis on Kuutma kavandanud Leila Pärtelpoja juhtimisel Toompea lossi Riigikogu põrandavaibad ning taasloonud koostöös sisearhitekt Juta Lemberiga Vabariigi Presidendi Kantseleisse kaks vaipa – vabariigi algusaastatel kavandatud Arne Mõttuse vapivaiba ja Adamson-Ericu 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel edukalt eksponeeritud flossatehnikas vaiba.
Loomingule lisaks on Peeter Kuutma olnud pidevalt tegev organisaatori ja õpetajana. Ametnikutöö sai alguse Kunstnike Liidu juhatuse sekretärina. 1987–1994 oli Kuutma Kultuuriministeeriumi kujutava kunsti osakonna peaekspert, üheks tööülesandeks kujunes ka Estonia Talveaia näituste korraldamine, mis kestis ligi 20 aastat. Töö Tallinna Kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni õpetajana algas 1994. aastal ning kestab tänaseni. Peeter Kuutma kuulub ka rühmitusse Vaba Tahe, mille põhiideeks on põimevaiba traditsioonide säilitamine.
Näitusel Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis leiavad eksponeerimist lisaks kangastele ja vaipadele nii kavandid kui ka fotod ruumitekstiilidest.
Tekstiiliõpingud ERKI-s lõpetas ta 1966. aastal, pärast mida alustas näitustel osalemist ning tööd kunstnikuna tekstiilivabrikus Punane Koit (1967–1987), kavandades paralleelselt ka Kunstitoodete Kombinaadile ARS. 1960.–1980. aastatel tegeles nii Kuutma trükitud, maalitud kui ka žakaarkangaste kavandamisega. Samal ajal algas kunstniku tihe koostöö sisearhitektidega, olles kaasatud mitmete sel ajal ümber kujundatud ja loodud avalike interjööride kujundusse üle Eesti. Tema kavandatud on näiteks tekstiilid restoranidele Gloria (1968), Rae (1970. aastad), Kevad (1973 ja 1980), Kalinka (1978), Kungla (1980), baarile Regatt (1979) jne, lavaeesriided Ugala teatrile (1981), Eesti Draamateatrile (1983), Vene Draamateatrile (1984) ning Endla Teatrile (1986). Vaipade kavandamisega alustas Peeter Kuutma 1970. aastate lõpus, olles keskendunud just põimetehnikale. Lisaks näitusetöödele jätkus selleski plaanis töö sisekujundajatega.
Monumentaalsete tellimustöödena valmisid 1980. aastatel Tallinna Postimaja nõupidamiste saali „Sidevaip“ (1985, 3x7m) ja Haljala Rahvamajas siiani eksponeeritud „Virumaa valgus“ (1988, 3x7m), 1995. aastal valmis Narva Linnavolikogu koosolekute ruumi „Narva – mälestuste linn“ (2x5m). Riigi esindushoonete suuremahuliste renoveerimisprojektide tarvis on Kuutma kavandanud Leila Pärtelpoja juhtimisel Toompea lossi Riigikogu põrandavaibad ning taasloonud koostöös sisearhitekt Juta Lemberiga Vabariigi Presidendi Kantseleisse kaks vaipa – vabariigi algusaastatel kavandatud Arne Mõttuse vapivaiba ja Adamson-Ericu 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel edukalt eksponeeritud flossatehnikas vaiba.
Loomingule lisaks on Peeter Kuutma olnud pidevalt tegev organisaatori ja õpetajana. Ametnikutöö sai alguse Kunstnike Liidu juhatuse sekretärina. 1987–1994 oli Kuutma Kultuuriministeeriumi kujutava kunsti osakonna peaekspert, üheks tööülesandeks kujunes ka Estonia Talveaia näituste korraldamine, mis kestis ligi 20 aastat. Töö Tallinna Kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni õpetajana algas 1994. aastal ning kestab tänaseni. Peeter Kuutma kuulub ka rühmitusse Vaba Tahe, mille põhiideeks on põimevaiba traditsioonide säilitamine.
Näitusel Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis leiavad eksponeerimist lisaks kangastele ja vaipadele nii kavandid kui ka fotod ruumitekstiilidest.
Näitusega kaasneb kataloog.
Näituse kuraator: Helen Adamson
Näituse kujundus: Mari Kurismaa
Kataloogi ja näituse graafiline disain: Dénes Farkas
