Näitused

ETDM-i trepigaleriis saab näha mitmekülgse keraamiku Ingrid Alliku isikunäitust.
 
Autobiograafiliste ja elu ringkäiku hõlmavate teemadega tegelev Ingrid Allik on valinud keraamikuna võimaluse tegeleda vabaloominguga. Keraamikaga jätkuvalt ja uudishimulikult katsetades ning loomingulist protsessi väärtustades on ta kunstnikuna pidevas muutumises ja arengus, seadmata endale piiranguid ei meediumis ega mõõtmetes. 
 
Ingrid Alliku kunstnikupraktika ulatub üksikutest objektidest mastaapsete installatsioonideni. Tema loomingus on tihti kõrvuti kunstniku loodud objektid kogutud esemetega, mis üksteist võimendades jutustavad lugusid kogemustest ja elust kõige laiemalt.
Seekordse näituse idee kasvas välja lapsepõlve armastatud mängust, milles on ühendatud soov oma „aardeid“ peita ja samaaegselt neid ka näidata. Kunstnik jagab vaatajatega oma kollektsiooni, milles  tema looming seguneb aastakümnete jooksul kogutud isiklikke tähendusi kandvate esemete ja materjalidega. Vaataja kaasatakse mängu, kus saladuste avastamiseks tuleb ise galeriiruumi loodud installatsiooni aktiivselt sekkuda, seda tavapäratul viisil avastada, kogeda ja uurida.
 
Ingrid Allik: „„Tule, vaata, mul on sekreet!“ ütles 5-aastane mina ja kutsus isa vaatama põõsa varju, kivi alla peidetud portselankildu. Sekret ehk cekpet (vn saladus) oli ilmselt vene tüdrukutelt õpitud peitusemäng, mis aja jooksul arenes ilusate asjade (kommipaberid, lilleõied, metallkorgid) peitmiseks klaasitüki alla salajasse kohta. Selles mängus ühines veetleval moel saladuste varjamine ning peidetu: kogutud ja ise loodud objektide näidata soovimine. Aja jooksul on koju ja hinge kogunenud minu jaoks olulisi inspireerivaid mälestusi, esemeid, katsetusi, leide, emotsioone, millele pole leidunud õiget hetke ega kohta, et neid teistega jagada. Need on peidus olnud. Ja need jäävad peitu. Kuid annan võimaluse soovijail piiluda neisse saladustesse, leida materjali- ja värvikoosluste ning sõna ja pildi kaudu, kas äratundmist, pettumust, ilu!?, mõistmist, segadust või rõõmu.“
 
Ingrid Allik (snd. 1958) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudis keraamika eriala 1981. aastal. Pärast lõpetamist töötas ta Tallinna Ehituskeraamika Tehase Siimusti tsehhis kunstnik-dekoraatorina. Ülikooli ajal tärganud huvi Jaapani kultuuri ja keraamika vastu viis enesetäienduseni Kokusai Ikebana Instituudi kaugõppes. 1987. aastast alates on ta töötanud vabakutselise kunstniku ja Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonna inspireeriva ja hinnatud õppejõuna. Ingrid Allik oli üks esimesi Eesti keraamikuid, kes hakkas oma loomingus kasutama Jaapanist tuntud raku tehnoloogiat. 2004. aastal kaitses ta EKA-s rakutehnikat käsitleva tööga magistrikraadi ning andis 2010. aastal välja käsiraamatu „Raku. Kujunemine ja kogemus“.
Ta osaleb näitustel 1984. aastast ning on alates 1989. aastast osalenud töötubades, residentuurides ja konverentsidel Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal, Itaalias, Islandil, Taanis, Tasmaanias, Jaapanis, USA-s ja Venemaal.
Ingrid Allik kuulub Eesti Kunstnike Liitu, Keraamikute Liitu ja Eesti-Jaapani Assotsiatsiooni, teda on tunnustatud 2010. aastal aasta keraamiku tiitliga ja 2019. aastal EKA loomepreemiaga.
Ingrid Alliku teoseid leidub nii ETDM-i, Eesti Ajaloomuuseumi ja Tallinna Linnamuuseumi kollektsioonides kui ka kogudes Lätis, Leedus, Taanis, USA-s, Saksamaal ja Jaapanis.
 
Graafiline disain: Tuuli Aule
Näituse meeskond: Ketli Tiitsar, Toomas Übner
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital
Tänud: Tõnu Narro, EKA keraamika osakond, Urmas Puhkan, Keidi Jaakson, Triin Lehismets, Andres Allik, Mattias Allik, Eve Koha, Iris Orasjärvi, João Araújo, Arvīds Endziņš, Urmas Lüüs, Anne Metsis, Leena Kuutma, Kris Lemsalu, Eve Kaaret, Kristi Paap, ema, isa, KULKA, koroonaviirus, sõbrad ja kaaslased