ETDMi galeriis avatud Tiina Sarapu näitus „Saladuste tuba“ peidab endas ideaalilähedast vaatega töötuba.
Tiina Sarapu näitus on järjekorras kolmas sarjast „Tuba“, mille jaoks Sarapu loob galeriisse tervikliku töötoa keskkonna. Samas on see ka tundlikult kujundatud õhuline ruum, kus Sarapu loominguga põimuvad kokku kunstniku lemmikteosed muuseumikogust ja tema jaoks erilised esemed mujalt. Hallid, poolavatud klaasid vitriinide ja kastide ees filtreerivad osaliselt vaadet teostele, samal ajal pakkudes läbi kunstniku tehtud koolutuste, graveeringute ja halli looritatud oleku uut perspektiivi ning mõtteainet. Selles „saladuste toas“ on valgust, piisavalt aega ja ruumi.
„Mind huvitab ruum, huvitab keskkond; huvitab, et oleks vaba ruumi. Tunnen naudingut, kui saan jälgida valguse liikumist ruumis. Vaimustun klaasist, kui satun vaatlema ootamatuid ja samal ajal tegelikult ju täiesti seaduspäraseid maastikke, mida klaas ja valgus üheskoos ruumis loovad,“ ütleb Tiina Sarapu, kelle sõnul muuseumi välja pakutud formaat näituseks haakub suurepäraselt tema eelnenud projektidega.
„Tutvumist muuseumikogudega võib võrrelda surfamisega oma alateadvuses. Kammides läbi tohutut hulka visuaalset materjali, hakkasin terasemalt jälgima oma tundeid, mõtteid ja korduvaid mustreid. Leidsin end ikka ja jälle pikemalt peatumas tööde juures, milles heiastus midagi sooja lapsepõlvest, kus oli tuttavat ja omast. Leidsin sedagi, mis tõi välja ärevuse, raskuse või ükskõiksuse,“ lisab Sarapu.
Kunstnikule pakkus suurt huvi see, kuidas esemed on süstematiseeritud ja füüsiliselt hoiustatud või pakitud. „Nägin selles väga palju seoseid oma varasema loominguga, sestap proovisin esialgu neist nähtamatutest niitidest hoopiski vabaneda,“ ütleb Sarapu. „Niisiis, esialgu ei otsinud ma midagi. Kui üldse, siis ehk iseennast. Tahtsin teada, mida ma leian.“
Tema jaoks huvitavam ja olulisem tegur on aga siiski kogu kujunemine – varasemast ilmekamalt sai talle näitusega töötades selgeks kogumise põnevus, keerukus ja vastutus.
Näitustesari “Tuba” sai alguse 2018. aastal eesmärgiga anda võimalus kaasaegsetel kunstnikel ja disaineritel suhestuda muuseumi kogudega, argikeskkonda ühel või teisel moel kujundanud esemelise materjaliga. Projekti käigus on kunstnikel loominguline võimalus tutvuda muuseumi kollektsiooni ja muuseumitöö eripäradega ning vormistada saadud impulsid näituseks muuseumi galeriis, mis on kohandatud selleks 19. sajandi elumaja toast. Esimesena osales projektis rühmitus Urmas-Ott (Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste), 2019. aastal tekstiilikunstnik Krista Leesi.
Tiina Sarapu (snd 1971) on Tallinnas elav ja töötav klaasikunstnik, kes kasutab klaasi installatsioonide ja skulpturaalsete objektide loomiseks. Tema fookuses on klaasi kui pidevas muutumises oleva materjaliga nähtava ja nähtamatu ruumi tajumine, selle hajusate piiride vaatlemine, kirjeldamine ja omal viisil dokumenteerimine. Valdavalt lehtklaasist teostes avanevad kunstniku nägemused nii isiklikest lapsepõlvevaatlustest, nägemise perspektiivi pidevast muutumisest, kuid ka tänapäeva üldinimlikest väärtustest ja kvaliteetidest.
Ta lõpetas õpingud Tallinna Kunstiülikooli (praegune EKA) klaasikunsti erialal 1996. aastal magistrikraadiga. Jätkas samas meistri ja lepingulise õppejõuna ning aastatel 2003–2017 dotsendina. Alates 2017. aastast tegutseb ta vabakutselise kunstnikuna. Ta oli üks klaasistuudio „Ideeklaas“ asutajaid (1997). Tiina jagab Tallinnas stuudiot kolleegidega MTÜst Klaasiklubi.
Näitustel osaleb ta alates 1995. aastast. 2017. aastal alustas isikunäituste sarjaga „Case Studies“, mille jätkuks „Case Study 2“ toimus Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis. Lisaks näitustele on ta osalenud paljudel erialastel võistlustel, sümpoosionidel ja töötubades, nii Eestis kui ka mujal. Olulisematest võiks välja tuua klaasikunsti residentuuri GlassEST Rootsi klaasikeskuses The Glass Factory (2018) ja rahvusvahelised võistlusnäitused „European Glass Context“ Bornholmi Kunstimuuseumis Taanis (2008, 2012) ja „Inside/Outside“ Frauenau Klaasimuuseumis Saksamaal (2011).
Tiina Sarapu töid on Eestis Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi kogudes, samuti kogudes välismaal: Lette klaasimuuseumis ja Frauenau klaasimuuseumis Saksamaal, Trieste Contemporanea kogus Itaalias ja muuseumis Mentzendorff’s House Riias ning erakollektsioonides Austrias, Jaapanis, Saksamaal, Taanis, Lätis, Soomes, Venemaal, USAs, Norras, Suurbritannias, Eestis jm.
Ta kuulub Eesti Klaasikunstnike Liitu (alates 2002), Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendusse (alates (2003) ja Eesti Kunstnike Liitu (alatest 2007). Aastatel 2021–2023 on ta kunstnikupalga saaja.
Talle on antud tunnustatud klaasikunstniku aunimetus (2004–2005 ja 2018–2019), Kristjan Raua preemia (2007) ja Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (2019).
Näituse kujundaja: Tiina Sarapu
Graafiline disainer: Meelis Mikker
Keelekorrektuur: Hille Saluäär
Tõlge: Refiner OÜ
Näituse töögrupp: Ketli Tiitsar, Kai Lobjakas, Helen Adamson, Kristi Paap, Anne Tiivel, Toomas Übner
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital
Kunstnik tänab: Klaasissepa OÜ, ECCOM OÜ, EKA sisearhitektuuri osakond, Kalle Oja, Maret Sarapu ja kõiki, kelle looming on väljapanekusse kaasatud ning muuseumi kollektiivi.