Näitused

Näitus on läbilõige Rein Metsa (1942-2011) neljakümneaastasest loomest, esindatud on ehted, seinaplaadid, objektid, skulptuurid ja maalid. Rein Metsa tõus ehtekunsti uuendajaks oli kiire ja silmapaistev ning meie kunstnike järgmisele põlvkonnale uusi võimalusi avav. 1973. aastal eksponeeris kunstnik kaelaehet „Torso kätega“, kus naisekeha on kettidega aheldatud võru külge. See seadis korraga kahtluse alla seni eksimatuks peetud esteetilise kauniduse normid. Romantikuna käsitles Mets kunsti tugeva elamuse kandjana ja kunstniku tundmuste väljendajana, sellise enesekeskse loomingumeetodi tulemuseks ongi fantastilised, keerulised ehted. Materjali osa ehtekunstis ei saa kunagi alahinnata, ja materjalide tundmises ning kasutamises oli Mets omal kombel revolutsionäär, kunstnik-käsitöölisena lihvis ta kõik kivid ise, tänu millele sai teha kõike, mida fantaasia välja mõtles. 1980-ndatel saavutas ta oma loomisruumis täieliku vabaduse. 

Kuigi ehted on mänginud Metsa kunstnikukarjääris tähtsat osa, on tema loominguline pärand siiski tunduvalt mitmetahulisem ja omavahel pidevas dialoogis. Kõik see, mida oleme harjunud mõistma reinmetsalikkuse all ehete puhul, kehtib ka ta seinaplaatide, objektide ja skulptuuride kohta. 1983. aastal viibis Rein Mets Ungaris Kecskemeti rahvusvahelises emailiresidentuuris, see laiendas tema tegevusvälja ning siit alates suunas ta oma energia emailpiltidele ja -objektidele. Komponeerides emailplaate nagu ehteidki, monteerib ta kokku eri materjale, segab detaile ja tehnikaid, kujutades ühelt poolt silmaga nähtavaid esemeid ja inimesi, teiselt poolt aga igasuguseid ebatavalisi väljamõeldud olendeid ja olukordi, milleks pakub ainet mütoloogia, eelkõige aga tema enese fantaasia. Tema looming ei peegelda mitte ainult inimese heitlust iseenda, vaid ka väliste jõududega, võttes konkreetse kuju tardunud pilguga maskide, lõhestatud võiduvärava või sitika näol. „Teen seda, mis mul endal hinges,“ on kunstnik mitmel korral lausunud. Sama liini otseseks jätkuks on objektid ja skulptuurid, mis oma suuruses võrduvad monumentaalkunstiga. Rein Metsa teosed on rännanud maailma eri paikades, Peterburist Pekingini, igal pool laias ilmas, kus meie tarbekunsti on tutvustatud. 

Tema loomingut on märgitud auhindadega 1985. aastal Baltimaade tarbekunstitriennaalil ja Erfurti tarbekunstikvadriennaalil, 1987. aastal omistati talle meie kunsti kõrgeim auhind – Kristjan Raua nimeline preemia.

Näituse kuraator: Merike Alber

Näituse kujundaja: KAOS Arhitektid Margit Argus ja Margit Aule

Näituse graafiline disain: Polaar Studio, Kadri-Maria Mitt

Klassikute sarja kataloogi kujundaja: Dénes Farkas

Toetaja: Eesti Kultuurkapital