Minu album:
Kunstnikepaar Mari ja Adolfas alustasid loomingulist koostööd osalemisega tegevuskunsti festivalidel Leedus (1996, 1998), kust Adolfas pärit on. Oma ideede esitlemine kujutava kunsti kontekstis tekitas erialase, pigem sissepoole pööratud maailma kõrval hoopis avarama loomingulise perspektiivi. Avatus ning dialoogi otsimine erialaringist väljaspool toimuvaga iseloomustab Mari ja Adolfase ühisloomingut tänaseni. Kohalikust poeetilisest ehtemaastikust eristab neid teravalt sotsiaalselt kriitilise temaatika peegeldamine. Igapäevaelus kogetu paneb neid oma loominguga küsima ebamugavaid küsimusi ja provotseerib ka vaatajat tähelepanu pöörama meie ümber toimuvatele nii lokaalsetele kui globaalsetele muutustele. Nende ehted intrigeerivad, pakkudes tihti humoorikaid repliike argitasandilt tuntud esemetest ja nähtustest. Kontseptuaalse ehtekäsitluse kõrval iseloomustab kunstnikke tehniline kõrgpilotaaž, mis läbib nii nende individuaalset kui ka ühisloomingut. Viimse detailini tehniliselt läbimõeldud ja juhuslikkust välistav käekiri annab võimaluse just ehte ideel esile tulla.
Kunstnike esimene suur ühisnäitus "Viva
Näitus "Perekond / A+M+M-M" (2006, A-galerii seifis) kirjeldas väikese pere sünergiat, kuidas päev-päeva järel üksteise kõrval toimetades on kõikidel pereliikmetel kindel osa loomingulises protsessis. Seekord töötas ema ja isa kõrval ehete kavandamise juures ka kunstnike poeg.
Muuseumi galeriis eksponeeritava näituse "YES" idee sai alguse samanimelisest tööst, mida näidati 2008. aasta sügisel ehtekunstnikest paari ühisel näitusel Uzupio galeriis Vilniuses. Näitus Leedus kandis nime "Muudatused: oleme edukad" ja pälvis ühiskonnas laialdast tähelepanu samal ajal maad haaranud majanduskriisi taustal. Kunstnikud on ise öelnud, et täna, kaks aastat hiljem, kui Eesti esimese Balti riigina on väljumas kriisist, üle minemas eurole ja Tallinnast on kohe-kohe saamas Euroopa kultuuripealinn, demonstreerivad nad oma jõudu ja piiramatut optimismi.
Oma koostöömeetodit on kunstnikud kirjeldanud kui peegelduste ja mängu kulgu. Kavandamisjärgus lepitakse kokku näituse põhiidee ja esteetiline raam, seejärel asutakse tööle materjalis. Külg-külje kõrval töötades saavad nad teineteiselt uusi impulsse ja iga uus valmiv töö annab inspiratsiooni järgmistele.
Mari Relo-Šaulys (s. 1973) ja Adolfas Šaulys (s. 1966) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti osakonna ning elavad ja töötavad vabakutseliste ehtekunstnikena Tallinnas.
Ühisnäitustega on nad üles astunud kokku üheteistkümnel korral, lisaks on nende töid eksponeeritud näitustel Eestis, Leedus, Soomes, Šotimaal, Hollandis, Poolas, Ungaris, Saksamaal, Hiinas, Hispaanias.
Koos on nad võitnud 2002. aastal Leedu Merevaigu Muuseum-Galerii konkursi ja 2005. aastal Ede Kurreli nimelise preemia.
Mõlemad kunstnikud kuuluvad alates 2005. aastast Eesti Kunstnike Liitu ja on Eesti Metallikunstnike Liidu liikmed.