Näitused

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum algatas Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks uue projekti pealkirjaga „Tuba“, mille raames kutsutakse kunstnikke ja disainerid suhestuma siinset kunsti- ja argikeskkonda kujundava esemelise maastikuga. Eesmärk on tuua muuseumi trepigaleriis vaatajate ette installatsioon või lavastuslik keskkond, mis põhineb kogudest pärineval ja täiendavalt juurde otsitud materjalil ning märksõnadel.

Esimesena on väljakutse ees rühmitus Urmas-Ott (Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste), kes selgitavad oma positsiooni nii: „Tundus põnev oma loomulikust keskkonnast väljatõstetud ja fondikappidesse vangistatud asjad taas vabadusse lasta ning taasluua muuseumi galeriisse fantoomtuba. Näitust üles ehitades võtsime stsenograafi positsiooni. Kokku moodustub mõistatuslik lavastatud keskkond, kus vuajeristlik vaataja võib uurida vaid hetk tagasi selles ruumis asunud inimeste elu. Üritasime leida tasakaalu, kus pakume piisavalt mõtteainest, et laadida külastaja fantaasiat ja samas jättes tema kujutlusvõimele piisavalt ruumi ja mängulusti.

Näituse esteetika tugineb meie lapsepõlvemälestustele. Asjad, paigutus, mööbel, helid, lõhn. Ekspositsioon ei esinda ühtegi kindlat ajastut või stiili, vaid allub pigem ajaloo vertikaalse kuhjumise loogikale. Mida viskame ära? Mida hoiame? Mis jääb seisma? Mida kasutame? Mis omab meie jaoks tähendust? Ruumis asuvad objektid on valminud viimase 100 aasta jooksul. Igapäevaesemete sekka on sokutatud anomaaliaid. Esmapilgul tähtsusetuid, kuid Twin Peaks’ilikult kraapivaid ja nihkes asju. Nendest moodustub kodune keskkond, mis on tuttav enamikule Eestis kasvanud ja elanud inimestele“.

Urmas-Ott on kunstnike rühmitus, mille liitidentiteedi taga on metallikunstnikud Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste, kes mõlemad lõpetasid Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala.

Nad on tegutsenud alates 2010. aastast ja nende väljundiks on enamasti olnud kehtivatele konventsioonidele ja arusaamadele provokatiivses võtmes küsimusi esitavad ja päevakajalisi sündmusi analüüsivad installatsioonid. Esimene ühine näitus oli 2012. aastal pealkirjaga „Varjend 2415“, mis käsitles poliitilist ja maailmalõpu temaatikat, millest väljakasvanud kollektsioon seadis küsimuse alla väärtuse teema laiemalt. Ühistööna on sündinud veel mitmeid nii initsieeritud kui ka kureeritud näitusi.

Rühmituse nimi on selge viide kunagisele armastatud teletähele, kuid tuleneb ka argisest olukorrast, kus Urmas ja Otto olid oma kursuse ainsad tudengid. Ometi toob see nimi publiku valitud ja tänuväärsetelt tõstatatud teemadele kasvõi eksikombel lähemale ja suunab kunstnike tegevusele eristava valgusvihu.

Muuseum jätkab samateemalist koostööd kunstnike ja disaineritega ka järgnevatel aastatel.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Hoiuraamatukogu