Näitused

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis on alates 3. veebruarist avatud Kristel Saani isikunäitus „Paradiis – taaskohtumine”, kus näitusesaali hõlmavas installatsioonis sulanduvad looduslik ja inimtekkeline ning põimuvad minevik ja tulevik, tuttav ja tundmatu. 

„„Paradiis – taaskohtumine” kõneleb elu tsüklilisusest ja nende ringide pidevast kordumisest. Näitus räägib hoitusest, teekonnast ja selle eri osade kokkupõimumisest. Kuigi elu on üks põnev kiire kulgemine, on selle etapid eri pikkuse, tähenduse ja mahuga. Mõni hetk möödub kiiresti, mõne puhul kulub aega ja kannatust, et moodustuks tervik. Ja on neid, mille juurde ikka ja jälle tagasi jõuame,” ütleb Saan oma ETDM-i näituse kohta kokkuvõtlikult.

Näitus peegeldab Saani laiahaardelist praktikat, milles on segunenud igapäevatöö kunstniku ja disainerina. Näitusel esitletud teosed liiguvad ruumis kellaosuti suunas, jälgides justkui aega või liikumist, meie endi teekonda, tõdesid ja uskumusi. See kõneleb kiindumusest, tasakaalu otsimisest oma sügavama mina ja mõistusliku piirimail. Veidi nagu aastaajad, on ka selle näituse teemad – oma erinevate külgede valguse- ja varjupoolega. 
„Saani tööd peegeldavad hapraid ja kaduvaid, ent tähendusrikkaid hetki, millega me igapäevaselt silmitsi seisame. Näitus loob meis turva- ja kuuluvustunde – katkestused, mis võivad olla ootamatud ja keerulised, annavad alati võimaluse killustunud hetki kokku tuua ning kohanduda uue võimaliku teekonnaga,” ütleb kuraator Merilin Talumaa.
Kasutatud materjalid annavad edasi ka elu erinevaid teemasid ja perioode. Mõned on pehmed ja loomulikult kulgevad – neil on lastud orgaaniliselt kasvada. Teised jälle hästi mõistusega kokku pandud, ehitatud – koosnedes paljudest kordustest. Kuid ka sellel nii-öelda praktilisel ja läbimõeldud osal on oma varjupool ja sügavam mina, mida ei saa lõpuni kontrollida. Teekond algab millestki turvalisest, kindlast ja loomulikust. Millestki, mida me nii hästi tunneme ja millest kardame lahti lasta.

„Turvalisest lahtilaskmisele järgneb alati pöörane vabaduse ja lendamise tunne. Kõik on võimalik, ma olen surematu ja võitmatu, ma tunnen rõõmu õnnena ja see joovastab mind,” lisab autor.

Kuraator: Merilin Talumaa
Graafiline disain: Kert Viiart
Heli: Sten Saarits
Video: Johan Huimerind
Operaator: Do Hyun Kang
Näituse meeskond: Ketli Tiitsar, Toomas, Übner, Silvia Pärmann, Hans-Otto Ojaste
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Bodegas Murviedo