Näitused

Pagulased. Lili Kaelase pärandus (25.10.2008 - 10.01.2009)

2007. aastal meie seast lahkunud arheoloog ja etnograaf Lili Kaelas-Nyström elas suurema osa oma elust Rootsis, kuhu ta 1944. aastal Nõukogude okupatsiooni eest pages.

Lili Kaelase sooviks oli osa oma kodus olevatest kunstiteostest pärandada Eesti muuseumidele ja nii jõudsidki 2008. aasta oktoobris Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumisse mitmed märkimisväärsed teosed, millest valikut saab sellel näitusel näha.

Mõnelgi Lili Kaelase kodus asunud teosel oli kirev ja keerukas saatus, nii rändas Ernst Jõesaare kavandatud suur põrandavaip (1938) koos omanikuga kodumaalt võõrsile. Värvikas piltvaip kujutab eestlaste kahte rikkust – maad ja merd – mis siinseid inimesi ikka toitnud on, stiliseeritud figuuridega ühendab autor muusika ja teatri kujundid, vihjamaks töö kõrval ka kunstitegemisele. Arvatavasti kooti kavand vaibaks Tartu Naisühingu Kutsekoolis. Kahjuks ei ole meil teada, kas Ernst Jõesaar on rohkemgi vaipu kavandanud. Kahtlemata on tegu väga unikaalse tööga, mis on väärtuslikuks täienduseks meie väga napi sõjaeelse vaibakunsti näidetele. Ka Ernst Jõesaar põgenes 1944. aastal Rootsi.

Lili Kaelas ei sidunud end mingi kindla kollektsioneerimisalaga, tema tegevuse sihiks oli kunsti ja elu ühte siduda, luua mugav kodu. Elitaarset, ent mugavat mööblit pakkus Rootsi modernismiikoon Josef Frank, ses mõttes Jõesaare ja Kaelase saatusekaaslane, et pidi juba 1933. aastal oma Viini kodu maha jätma üha kasvava antisemitismi tõttu. Näha saab Franki unikaalse mööblieseme, laekakapi (1930. aastate lõpp) eksemplari, mida tuntakse „National Museum cabinet“ nime all. Nimi pärineb 1952. aastast, kui Rootsi Rahvusmuuseum omandas kapi muuseumis korraldatud kunstniku näituselt. Lisaks on väljas Josef Franki kavandatud teisigi mööbliesemeid ja lampe, mida tootis Rootsi mainekas sisustusfirma Svenskt Tenn. Firma asutas Estrid Erikson 1924. aastal ning Frank töötas selles peadisainerina 30 aastat.